kes kardab minervat?’ on omaalgatuslik digiajakirja näol tegutsev meedium, mis kajastab päevakajalisi, ent eriilmelisi teemasid nii akadeemilises, feministlikus kui ka loomingulises võtmes.
Peavoolumeedias on reeglina vähene kui mitte olematu ruum feministliku diskursuse ja perifeersete kultuuriteemade jaoks. Eesti pinnal napib seega kunstilise ja akadeemilise suunitlusega meediaväljaandeid, mis lahkaksid ühiskonna valupunkte ja kultuurinähtusi viisil, mis tugevdaks kogukondlikku arutelu ning võimestaks nende hääli, kes on jäänud ühiskonnapildis tagaplaanile. Selleks oleme loonud tudengitele, pürgivatele akadeemikutele, loomeinimestele ning teistele ühiskonnaelu edendajatele kaasava platvormi, kus avaldada enese kirjatükke ning loomingulist vara. Oma lähenemiselt tugineme intersektsionaalse feminismi perspektiivile, tehes nähtavaks erinevad vaatepunktid ja kogemused, mis levitavad inimsõbralikku ja mitmekesisust väärtustavat maailmavaadet.
kes kardab minervat?’ sündis Helena Minerva Tihkani eestvedamisel 2024.aasta suvel, mil asutati katusenime all luule- ja raamatuklubi dead poets society: books to cherish & devour. Surnud poeetide ühingu nimelise luule- ja raamatuklubi, mis on põimitud klassikalise ilukirjanduse, luule ning intersektsionaalsete feministlike teoste sotsiopoliitilise analüüsiga, sihiks on luua kirjandusalaselt kui ka -väliselt hingestatud kogukond.
I ain't no Saint —
striptiis, OnlyFans ja feministlik diskursus
“Dear me”: living under the constraints of societal expectations and norms
TLÜ eriväljaanne 2026There are experiences that shape us long before we learn to name them. They live in daily interactions, social roles, and the quiet assumptions about what our futures should look like.
Epstein files: who speaks and who is silenced
TLÜ eriväljaanne 2026The Epstein case as an example of how women’s voices are filtered, mediated, and often suppressed through institutional power structures.
Tehisaru kui ebavõrdsuse taastootja
TLÜ eriväljaanne 2026Et oli Pygmaliòn neid näind elupäevasid veetvat roimas, ta meel oli solvunud sest naisloomuse rohkest pattude hulgast nii, et poissmehepõlve ta kaua, võtmata naist, pidas siis ning tühjaks jäi tema voodi.
Maiden, mother, crone: menopaus on feministlik revolutsioon
TLÜ eriväljaanne 2026“Lõpeta see vanainimese värk ükskord juba ära!” pahandas minuga mu teismeline, kui taas kõrvu sügasin.
Poems
TLÜ eriväljaanne 2026history books are filled with silence; ripples of dust, gashes of paper & blood, line the covers in faux-viscera.
Why do we keep forgetting our girlfriends?
TLÜ eriväljaanne 2026Belgian author Caroline Lamarche’s novel “Le Bel Obscure” has seen high praise right from its publication, ending up among the four finalists of Prix Goncourt 2025.
Is that real?
TLÜ eriväljaanne 2026Every day, millions of people scroll through social media without thinking twice about what they are seeing; videos, photographs, voice recordings and edited clips appear so naturally on our screens that it is often…
Gender stereotypes and the underestimation of women’s fatigue: critical analysis
TLÜ eriväljaanne 2026Gender equality remains one of the central themes of modern society, but hidden and often unnoticeable forms of bias continue to influence everyday interactions and institutional practices.
Visual project
TLÜ eriväljaanne 2026Hanna-Liiza Jüriöö
Visual project
TLÜ eriväljaanne 2026Dmitri Jakunin
Kes kardab kvääre?
5. septembril avati Kumus varalahkunud fotokunstniku ja kväärfeministitliku aktivisti Anna-Stina Treumundi ülevaatenäitus pealkirjaga “Kuidas ära tunda lesbit?”. Väljapanekule on koondatud Treumundi 12. aastase karjääri jooksul loodud taieseid, mille hulgast leidub peale fotode ka videoteoseid, skulptuure, installatsioone ning aktivistliku tegevusega seotuid isiklikke esemeid. Näitusel on esindatud ka kväärkunstnikud Elo Vahtrik ja Maria Izabella Lehtsaar Eestist ning Janina Sabaliauskaitė Leedust. Näitus jääb avatuks 11. jaanuarini.
I ain't no Saint - striptiis, OnlyFans ja feministlik diskursus
Striptiisikunst on väljendusvorm, mis on läbi aegade olnud Eesti ühiskonnas, ent ka globaalses mastaabis tabuks ning suuresti hukka mõistetud eriala erinevatel tasanditel. Olgugi, et härrasmeeste klubid saavad eksisteerida kapitalistlikus korralduses vaid nõudluse korral, langeb halvakspanu valdavalt teenusepakkujatele.
Marrastusprintsessi ülestõus ehk kui häbi kannab korsetti
Sarah Nõmme (sündinud 1998) isikunäitus "Marrastusprintsessi päevikud" (avatud Hobusepea galerii, 05.02.25 - 03.03.25) provotseeris eelmainitud lausega külastajat olema hoolivam ja "parem", kui on olnud eelnevad võõrad.
Kes kardab kääre?
Teadsin juba päris noores eas, et tunnen romantilisi ja seksuaalseid tundeid ka naissugupoole vastu. Seepärast ei tulnud see ka kellelegi üllatusena, kui oma kahekümnendate alguses astusin suhtesse naisega – ma ei pidanud kunagi isegi kapist välja tulema ja jah, ma tean, et see on suur privileeg.
Raamatuklubi
Oled vaikimisi ihanud kogukonda ja mõttekaaslasi, kellega aegamisi kokku saada ning tassi sooja taimse tee, nudisti või pokaali punase veini kõrvale küünlavalges ja hilisõhtuses müstikas arutleda erinevate kirjateoste üle klassikalisest ilukirjandusest, luulest kuni intersektsionaalsete feministlike teosteni välja?
Kui eelnev su hinge mingil moel paitas, siis oled oodatud asuma surnud poeetide ühingu nimelise luule- ja raamatuklubi liikmeks, mille sihiks on ühendada kirjandushuvilised, kelle keskis tutvuda erisuguste teostega, asetades loetu ja grupis aset leidev kirjanduse sotsiopoliitiline analüüs nii kodumaisesse kui globaalsesse konteksti. Kohtumispaigad vahetuvad vastavalt ilmale, osalejate arvu, teose sisu ja meeleolule, seega traditsioonilisest üksluisusest põikleb antud klubi eemale.
☆ Kõik huvilised, olenemata soost või east, on oodatud ühinema
Raamatuklubi kohtumised on ajutiselt pausil, kuna Helena Minerva kolib sügisel välismaale. Muud koosviibimised loominguliste töötubade raames toimuvad vahest edasi.