Teadsin juba päris noores eas, et tunnen romantilisi ja seksuaalseid tundeid ka naissugupoole vastu. Seepärast ei tulnud see ka kellelegi üllatusena, kui oma kahekümnendate alguses astusin suhtesse naisega – ma ei pidanud kunagi isegi kapist välja tulema ja jah, ma tean, et see on suur privileeg. Ometi ei kujutanud end teismeeas kunagi ennast päriselt naisega koos olevat. Olid suudlused pidudel ning tütarlapsi, kes soovisid minuga enamat kui sõprust, kuid tol hetkel olin võimetu neid seikasid tõsiselt võtma. Naisega suhtesse astumine paistis olevat otsekui mingisuguse piiri ületamine – liiga aus, liiga habras ja liiga hirmus. Kartsin nii väga kellestki niivõrd palju hoolida. Mõte sellest, et miski või keegi võiks neile ülekohut teha, tegi mulle juba ettekujutuses haiget.
Ma ei tea, kas nii väga oli tegemist just internaliseeritud homofoobiaga ja hirmuga olla vastu enda tahtmist surutud maskuliinse lesbi stereotüüpi, kuivõrd kartusega olla haavatav ja lasta kellelgi ennast tundma õppida kõigi oma vigadega, ilma ennast objektistamata. Teismelisena tundus male gaze pea ületamatu takistus ning ainsaks viisiks, kuidas sotsiaalselt ellu jääda, tundus sellesse sobitumine – enese objektistamine ning alalhoidlikkus.
Ühiskonnapildis kumab läbi viha naiste vastu – mehed vihkavad naisi ning sama teevad teised naised, lootuses meeste heakskiitu võita. Vihkamine on nii kõigeülene, et naised kardavad isegi enese suguelundeid. Kardetakse neid vaadata, puudutada, tundma õppida, ennast rahuldada – tihedaim kokkupuude, mis ühel naisel oma vulvaga on, on sageli häbemekarvade raseerimine, mida ei tehta ammu enam hügieeni eesmärgil, vaid ilustandardite kombestiku järgimise eesmärgil.
Lesbiseksi on ajalooliselt vähem taunitud kui geiseksi. Kuigi vihakõne ning negatiivsed arvamusavaldused ei ole naistevaheliste seksuaalsuhete pihta niivõrd levinud, avaldub lesbifoobne alandamine valdavalt fetišeerides. Kui kaks meest tänaval suudlevad, peab konservatiivsem osa populatsioonist seda jälgiks. Kui kaks naist sama teevad, jäävad mehed silmad avali jõllitama, tulevad kommenteerima ning küsivad vahel isegi, kas võivad liituda, justkui kahe naise vaheline intiimne moment demonstreerimaks lähedust ja armastust oleks vaid nende hüvanguks. Sellised pilgud ning sõnavõtud on nii levinud, et isegi Eestis tunnevad paljud naised avalikkuses liikudes hirmu oma samast soost partnerile läheduse näitamise ees, kartes, et tulemuseks võib olla kas füüsiline või vaimne vägivald.
Ei saa öelda, et avalikkus kardaks kääre, kuid võib väita, et avalikkus kardab lesbisuhete taga peituvat siirast armastust, mille füüsiline pool ei ole mõeldud heteromeestele vahtimiseks ega kellegi teise rahuldamiseks. Habras maskuliinne ego lihtsalt ei luba mõista, et naine võib teisele naisele pakkuda kõike seda ja enamgi veel, mida meessugupool. Sellised mõttelaadid ei esine ainult meeste seas, vaid ka sisseõpetatud homofoobsete kalduvustega ning traditsioonilistesse soorollidesse kinnistunud naiste seas. Laialdaselt on levinud arvamus, et naine peaks olema koos mehega, kes tegeleb siis peres “mehelike” tegevustega nagu raha teenimine või emotsionaalsele naisele mentaalseks tugipostiks olemine, et naine ikka kahe jalaga maas püsiks. Mida iganes. Sellised vaated võiksid jääda sinna, kus nad olema peaksid – kaugesse minevikku, mil patriarhaadi rusika alla surutud naisi peeti hüsteeriliseks ning neil puudusid meestega võrdsed seaduslikud õigused.
Seks ei ole vaid füüsiline akt, et mingid vajadused täidetud saada, vaid partneriga läheduse ning turvatunde loomine, julgus avastada, julgus puudutada ja julgus usaldada. Ma ei soovi siinse artikliga väita, et lesbisuhetes ei ole kunagi väärkohtlemist, seksuaalset manipulatsiooni või muid toksilisi käitumismustreid. Ometi on fakt, et heteronormatiivses binaarsete soorollidega ühiskonnas on vähemalt 91% seksuaalkuritegusid toime pandud meeste poolt (Sexualized Violence Statistics, CSU). Tundub loogiline sel puhul väita, et lesbisuhtes on intiimsus kasvõi suhte algfaasis näiliselt turvalisem ning seksuaalne survestamine vähem levinud, mis annab rohkem ruumi avastamiseks.
Turvatunne, hoolitsus, lähedus ja usaldus on märksõnad, millega iseloomustaksin kahe naise vahelist intiimkogemust. Kõik kogemused muidugi ei ole samad või isegi sarnased, kuid naiste omavaheline armastus – mis tahes vormis – on nii sügav ja teineteise mõistmisel põhinev, et seda pole võimalik sõnadesse panna.
Lesbiseks on nüansirikkam ning avatum katsetamisele ja rollimängudele kui heteroseks lihtsalt seetõttu, et see erineb juba oma olemuselt normatiivsest ettekujutusest seksist. Kasutusele tulevad pea naturaalselt mänguasjad, millega kaasnevad avalikkuses ka teadmatusest tulenevad valearusaamad, et naine ei suuda teist naist ilma abivahenditeta rahuldada ning näiteks dildode kasutamine viitab salasele peeniseigatsusele ja heteroseksuaalsusele. Selline spekulatsioon on muidugi ajuvaba, kuna seksuaalidentiteet põhineb sooidentiteedil, millel on vähe pistmist suguelunditega. Julgen väita, et mänguasjad ei ole hädavajalikud – neid kasutatakse seksuaalkogemuse kui mängu erikülgseks hoidmiseks ning uute, vahel üllatavate naudinguteni jõudmiseks. Sama loogika võiks toimida muidugi ka heterosuhetes, kuid habras mehelik uhkus takistab seda tihtipeale – mänguasju vaadatakse “abivahendina”, mis viitab mehe seksuaalsele suutmatusele oma naist rahuldada, selle asemel, et vaadata neid kui mänguasju (!), mis peaksid intiimellu lisama põnevust ning lõbu.
Üldsuse seas on levinud ka arusaam, et “käärimine” pole päris asi, vaid meeste silmailuks loodud fantaasia. Üllatus – ka see ei vasta absoluutselt tõele. Naised on väga nutikad ning võimelised teineteist rahuldama väljaspool üldtuntud mõttelaadi, et seks on päris seks alles siis, kui toimub “sisenemine”. Lesbiseksis on kasutusel kõiksugu kehaosad, nii erogeensed kui mitte; põhiline eesmärk ei ole “asi tehtud saada”, vaid teineteise kehade avastamine nii seksuaalsel eesmärgil kui lihtsalt inimliku läheduse saavutamiseks. Et lesbiseksist ja sellest, “kuidas see siis päriselt toimib (??)”, selgemat ülevaadet saada, annan lõppsõna Kaisa Lingile.
“Tehniline manuaal”
Kaisa Ling
Kuidas hoida süles ühte õrna naisterahvakeha?
Täna seisan siin, et asi selgeks
ammendavalt teha,
et ei oleks selles asjas ühtki
vastamata küsimust ja
et võiks kuskilt vajadusel
leida kiirelt vastust.
Esmalt tuleks naisterahvast
hoida süles õigetpidi,
et strateegilised paigad oleks
pääsetavad ligi.
Õnneks pole meil ka liiga palju
erogeenseid tsoone,
mõnikümmend vaid ja lahkelt need me
ikka välja toome.
Lisaks võib naist hoida süles üksnes siis,
kui entusiastlik nõusolek
kõlanud on ta huulilt ammu enne kui sängini
jõudnud te ühiselt olete.
Ja ma kordan: kostunud on selge ja
üheselt mõistetav „JAH“,
Kahjuks me riigis on senini täisvastupidine
see kuritegelik paragrahv.
Järgmiseks tarvis on aega ja ühte
kohta, kus on mõnus.
Olgu tuba või majake, mõne meelest on isegi
looduses seksida õdus!
Kuniks on õnnestund kahel täiskasvanul praeguse
kaose sees sünki end viia,
polegi rohkemat vaja kui lõigata küüned ja
tüdrukud, siis las käia!
*
Kaks keha äärmiselt,
äärmiselt üksteise lähedal
Viimase piirini lähedal…
Vaadake. Daamide seks on võluv ja loominguline tegevus, vaba, isegi kaootilise rütmiga, kas orgasmile suunatud või absoluutselt mitte, mõnikord suisa pillava loomuga barokne tinistamine.
Näiteks võib naisterahvaste omavahelise suguelusessiooni keskel tekkida ootamatu tarvidus rääkida veidike emaga telefonis (“halloo, ema, misasja? Naabrid omavahel riius? Maamaks maksmata? Koeral jälle ussid? Mis sa lorad?) või korraldada teises toas midagi olmelist. Aga sel juhul on tegu lihtsalt pausi, ei enamaga. Veidi aja pärast on mõnus taas tegevusse hüpata ja jätkata, kui tõmmatud on hinge.
Kaks keha äärmiselt, äärmiselt üksteise lähedal
Viimase piirini lähedal.
Soojad ja kihevil, kehkvel ja elevil,
viimase piirini lähedal.
Siidist või sametist, velveti, sitsi või pitsised, kummina pingul või kroogitud,
Kahused, karused, kõvad või vetruvad pinnad, kõik saagu silitud, kõik saagu kombitud.
Üksteise lähedal.
Viimase piirini lähedal.
Vaatevälja mahub vaid fragmente,
Artemise puusakontekstaasis
huulte vahelt vilksatamas hambaid, suudluste puänte.
Su kukal mu peos ja
Huulte all su
Õlgu ja
Rindu ja
Nibusid
Külgi ja võluvaid reisi
Ja kui veab,
Võin mõnikord ju maitsta ka su
Voldivahet
Beibi.
Kulminatsioon võib olla ainult aktsiooni algus
Või siis mitmekümnes lisalugu, saatjaks koiduvalgus,
Rõõm on tunda, et ses soojas süles on veel keegi teine
ja on õnnestav, et teine oled sina, minu naine.
*
Lesbiseks on kvaliteetne,
lesbiseks on hea
Ühtki seksi paremat ma sellest
Küll ei tea
Allikad:
Sexualized Violence Statistics. (n.d). California State Polytechnic University, Humboldt.
https://www.humboldt.edu/supporting-survivors/educational-resources/statistics
